Lohkan.no - bargobihtát:

Alfabeahtta

  1. Ságastallan.
  2. Alfabeahtta.
  3. Oza bustáva.

Diftoŋggat

  1. Ságastallan.
  2. Diftoŋggat.

Guorran

  1. Guora ja tevdne.
  2. Čále ja tevdne.

Jietnadagat

  1. Guđe sánis?
  2. Gokko gulat?
  3. Gávnna bustáva sánis.

Stávvalat

  1. Stávvalat ja govva

Sánit

  1. Sátni ja govva.
  2. Stávvalat sátnin.
  3. Gávnna sáni.
  4. Oza sáni bustávaid.

Teaksta

  1. Loga ja tevdne.
  2. Cealkka ja govva.
  3. Mii lea riekta?
  4. Loga teavstta ja tevdne.

Čállin

  1. Loga ja čále.
  2. Govva ja cealkka.
  3. Mii lea riekta?
  4. Čále muitalusa.

Lohkandutkit čuoččuhit ahte ii gávdno erenoamáš lohkanvuohki mii lea riekta dahje buoremus vuohki ahte oahppat lohkat. Dat lea dehálaš váldit vuhtii iešguđetlágán prinsihpaid jus galgá sáhttit veahkehit eanaš oahppiid. Sihke syntehtalaš ja analytalaš metodaid ferte geavahit. Metodaseaguheapmi lea erenoamáš ávkkálaš máináide geat rahčet lohkamiin.

Okta vuohki mii geavaha osiid goappašiin metodain lea LHV (lohkan hállama vuođul). Ulrika Leimar gii vuođđudii LHV-vuogi lea huksen dan Vygotsky giellaovdáneami teoriija vuođul.

Skuvlla ja ruovttuovttasbargu lea dehálaš lohkama ja čállima ovdáneami oktavuođas. Okta vuohki lea ”Lohkanárkkat”, main leat sihke lohkánbihtát mánáide ja geavahanrávvagat váhnemiida. Dát árkkat gávdnojit "Dieđut" ja "Vánhemiidda" vuolde 2. Dasa lassin árvalat ahte oahpaheaddjit geat geavahit LHV vuogi elemeanttaid, ráhkadit oahppiiguin ovttas dan oktasas teavstta ja ahte dat teaksta geavahuvvo bihttán ruovttus. Dát šaddá máná ja váhnema gulahallangaskavuohta lohkan ovdáneami oktavuođas.

Muittuhat vel ahte lea dehálaš bargat gielalaš diđolašvuođa ovddidemiin ovdal go álgá mánáid oahpahit lohkat. Seammás lea dehálaš bargat stoahkančállimiin, čujuhat Lisa Baal, Kirsten Wirkola girjái ”Hoahkat ja stoahkat” ja Bente Hagtvedt girjái ”Lek med språket”.